Tajo Kadajas

One of the most unique singers in Estonian music is Tajo Kadajas, whose instantly recognisable voice has brought magic to his legion of fans for the past three
decades. His ability to rock with fantastic power and to evoke the most tender of emotions with his finesse is uncanny, which is no surprise looking at his long
list of accomplishments. He leant his voice to some of the most groundbreaking and important rock ensembles in Estonian history, including Meie and Noor Eesti, as well as some of the best loved songs in Estonian pop culture over the last thirty years.

Kadajas began gigging with some start-up bands as a teenager, but it was the three years (1973-75) with the groundbreaking rock band Meie (Us) that the then-20-year-old Kadajas began making his name to a nationwide audience. Alongside progressive rock giant Ruja, Meie laid much of the foundation to the rock music scene for the decade with its adventurous playing and intellectual writing.

It was in Meie where Kadajas demonstrated his unique singing ability, fitting both straight rockers like "Ainult niimoodi" (Just Like This) and delicate ballads like "Armastuslaul" (Love Song). It was exactly in Meie's nature that the latter ballad contained an experimental and impressive instrumental section in its middle. That, as well as songs like "Lahkumine" (Departure), made Meie one of the most popular bands on the circuit -- one that challenged the intelligence of its fans.

Meie did record many of its songs in 1974, but the situation of the time -- in Soviet-occupied Estonia -- did not allow for their release. It wasn't until the
very end of the decade that this genre of music ever saw the light of day on vinyl, but by then Meie was long gone. Fortunately, the recordings remain of those
sessions and should be released for both musical and historical reasons.

In 1976, a progressive "supergroup" was formed – Noor Eesti (Young Estonia). During the gigging days of Meie, Kadajas met and befriended the then-keyboardist
and leader of the band Ruja, Rein Rannap. When Rannap left the successful Ruja out of musical disputes, the seeds of a new band was sowed. Being "sick" of
guitars, Rannap put together a unique band with no guitarist, but instead, a bassoon.

The progressive rock ensemble featured Rannap on keyboards, Andres Uibo on keyboards in concerts (Uibo, today one of the world's best-known church organists,
did not play on the studio tracks), Tõnu Tormis on bass (Tormis, son of world-famous composer Veljo Tormis, came from the rock band Ornament), Ivar Sipra on drums (original drummer of symphonic rock band Mess), Heitti Riismäe on bassoon, and Kadajas on vocals. Indeed a supergroup!

Though the band was known as Noor Eesti, publicly that name was not used due to the extreme censorship and oppression by Soviet occupation officials due to its
nationalistic suggestion (Noor Eesti was the name of the movement of young intellectual writers in the late 1800s that worked to create an Estonian literary
culture during the Tsarist days). However, the band gigged and recorded five of its tracks during its brief one-year run.

Some of the songs by Noor Eesti were indeed quite  progressive and experimental, such as the complex "Sünd" (Birth) and the piano-driven "Lendav järv" (The
Flying Lake) -- both progressive rock classics. "Edasijõudnud inimene" (Advanced Individual) was another classic with some fine keyboard leads and a
crafty "lead" bass part by Tormis -- very much in the Chris Squire (Yes) school of bass playing. However, that song showed how the humble bassoon can play a
major role in a rock song, a task done successfully by Riismäe.

However, one of the most unique things about the Noor Eesti sound was the voice of Kadajas. Refined even more since the days of Meie, Kadajas brought out the
humour, power and emotion of the band's complex pieces. His voice is forever immortalised in the ballad "Ühes väikses Eesti linnas" (In a Little Town), a massive pop hit. Then song has remained in radio airplay for over 20 years and is still one of the most loved rock ballads in the country.

The difficulties of playing under a banned name placed immense pressure on the band, and soon enough they parted ways. It is a shame that this band's landmark
recordings have not been released in full; only "Ühes väikses Eesti linnas" has been released recently. Noor Eesti played a major role in the "progression" of
progressive rock in Estonia, and it is a shame that it remains sitting in a vault at the radio studio.

It was in 1985 when Kadajas forayed back into a rock band, this time Metallist. Metallist brought a fresh yet intellectual approach to rock in a time when the
long-running progressive rock domination was starting to crumble in Estonia. There was a major age gap in the band, with the veteran Kadajas leading the
then-unknown musicians to play some brilliant rock. One of the band's members is guitarist Mihkel Raud, now the leader of the ultra-popular rock group Mr. Lawrence.

Though Metallist lasted only about a year, it nevertheless recorded seven tracks. Again fate twisted Kadajas with the progressive rock giants Ruja, as its keyboardist Igor Garshnek played on the Metallist studio tracks. Metallist gigged quite successfully, and Kadajas also resurrected many of the songs from
his first big band -- Meie -- to the delight of its long-time fans.

In the following years Kadajas continued to write and record solo pieces, many simply on a 12-string guitar. Just recently Kadajas recorded about a dozen of them
for his latest release.

The release of the CD "Vihmade taga" (Behind the Rains) in 2001 marked a milestone in the career of Tajo Kadajas. The CD features many songs written by
Kadajas, including "Kas sina hõikad? (Are You Calling?), which used the beautiful words of a poem by Viivi Luik. Many tracks on the CD could easily become
radio hits in Estonia, both up-tempo songs and lovely ballads. As an extra added bonus, fans of the classic Noor Eesti ballad "Ühes väikses Eesti linnas" finally gets a
copy of this song in digital format.

After more than 30 years in the business, Tajo Kadajas remains one of the most unique and intriguing singers in Estonia. His memorable voice and skilled writings
make his new material as contemporary as his string of successful projects over the last three decades.

Mel Huang
Baltics Editor Central Europe Review
http://www.ce-review.org
Estonian Progressive Rock Webpage
http://home.uninet.ee/~mel/estprog/index.htm

TAJO KADAJAS (12. V 1953 Tallinn),
laulja, helilooja.
HARIDUS
Tajo Kadajas on muusikas autodidakt, akadeemilist muusikaharidust ei oma.
LAULJA
Laulnud alati ja igas olukorras lapsepõlvest peale. Rockmuusikaga alustas aastal 1970 keskkooli ansambli Jeekimid bassimehe ja lauljana, võlutuna ansamblite Beatles, Bee Gees ja CCR meloodiatest. Hilisemad lemmikud olid Led Zeppelin, Yes ja Genesis.
Kõrgkooli (praegune Tallinna Tehnikaülikool) majandusteaduskonda astudes (1971) jätkas juba ainult lauljana üks aasta ansamblis Kloostri Tee, pärast seda juba 3 aastat (1973-1975) koospüsinud ansamblis MEIE. Juba teisel või kolmandal avalikul ülesastumisel vaimustus Tajo Kadajase laulmisest ja tema bändist RUJA laulja Urmas Alender, kes tutvustas veidi hiljem teda RUJA liidrile Rein Rannapile. Edaspidi kulges kahe sõbra ja laulja muusikutee paralleelselt ja mõlemapoolsete mõjutustega.
Väike kõrvalepõige:
Kahe laulja muusikutee kõrghetked kulgesid teineteise suhtes üles-alla nagu sinusoid. Vaheldumisi nauditi publikumenu. RUJA oli ülimenukas oma tee alguses. Aastatel 1971-1972 tõi ainult nimi Ruja kokku sellised noorte hulgad, mida varem polnud nähtud. RUJA esimese perioodi lõpul, kui bänd mängis mitu korda nädalas rutiinselt  etenduses Protsess, nautis (aastatel 1974-1975) suurt publikumenu MEIE.  NOOR EESTI eredale tähelennule aastal 1977 järgnes  tunnustus (Kappeli) RUJA´le esimesel Tartu festivalil aastal 1979. Rannapi RUJA ülimenule 1981-1983 järgnes METALLIST`I tõus 1986. RUJA (seekord Garshneki oma) jätkas oma tegevust NLiidus 1987-1989 kuni hääbumiseni.

……..MEIE ja RUJA bändide vahel kujunesid välja väga tihedad sidemed. Kontsertidel toodi üksteisele lavale lilli. Tajo Kadajas astus koos Urmas Alendriga üles kuulsal RUJA kontserdil Estonia kontserdisaalis lauluga, mis hiljem salvestati PROPELLER`I poolt (Mis meil oleks vastu panna…). Samuti laulisTajo Kadajas koos RUJA`ga Urmase asemel Tartu Ülikooli klubis toimunud RUJA kontserdil, kuna kaks kontserti päevas ei pidanud Urmase hääl vastu. Selsamal kontsertreisil tutvus Tajo Kadajas RUJA uue kitarristi Jaanus Nõgistoga, vaimustus tema loodud lauludest ja ärgitas Reinu ja Urmast võtma uue kitarristi laule rohkem RUJA kontserdikavadesse. Jaanus oli mõni aeg varem silma hakanud oma ansambliga AATOMITRIIKRAUD. Olles veel Kloostri Tee laulja, vaimustus Tajo Kadajas ansamblite Keldriline Heli (Andres Valkonen`I ansambel, hilisema nimega Väntorel) ja Ruja loomingust. 1971. aastal praeguses Mustpeade majas toimunud Ruja kontserdile sissepääsemine oli praktiliselt võimatu, maja oli rahvast täis, tänav samuti ja keegi enam sisse ei pääsenud. Koos oma tüdruksõbra ja ühe tundmatu noormehega ronis Tajo Kadajas remondisoleva naabermaja keldrisse ja selle kaudu pääseti lõpuks keldrite kaudu kontserdile. Lugedes RUJA raamatu tarbeks kirjutatud Jaanus Nõgisto mälestusi, selgus peaaegu 20 aasta möödudes, et see tundmatu noormees oli Jaanus Nõgisto. MEIE esitas mõnikord live`del RUJA laulu Tütarlaps kloaagis. Ka Urmas tahtis enda sõnul laulda mõnda MEIE laulu ja veelgi enam mõnda NOOR EESTI laulu. Ta tegi selle üksinda teoks, tema versiooni MEIE laulust Armastuslaul võib igaüks nüüd kuulata Urmase Kogutud teoste I osa 3-nda lauluna.

MEIE oli tudengiansambel. TPI aula oli sel ajal peamine rockkontsertide toimumise paik Tallinnas. Nõukogude ideoloogilise kontrolli all olevatesse raadiosse ja televisiooni pääsesid rockgrupid haruharva ja põhiliselt siis, kui funktsionäärid juba magasid. MEIE loomingust on salvestatud 14 laulu, mis on täna olemas kõigil suurematel Eesti raadiojaamadel.
Pärast MEIE´t aastal 1976 jätkas Tajo Kadajas laulmist Rein Rannapi uues supergrupis NOOR EESTI, esinedes koos (nüüd juba Kappeli) RUJA´ga ja paljude teiste bändidega 1. ja 2.aprillil 1977 Kalevi Spordihallis toimunud festivalil. Festivali publikumenu kuulus vaieldamatult uuele ja yes`ilikule NOOR EESTI´le. Ansambli tuntuim laul, Ühes väikses Eesti linnas, ilmub esmakordselt Tajo Kadajase uuel CD-l “Vihmade taga” 2001 aasta sügisel plaadi avaloona. Kõiki NOOR EESTI laule saab aga kuulata Rein Rannapi 2002 aastal ilmuval neljast CD-st koosneval Kogutud teoste CD-l.

1985 aastal jätkab Tajo Kadajas oma lauljateed noorte hulgas väga populaarses raskerocki ansamblis METALLIST, kus tema muusikutee ristub esmakordselt laulja, helilooja ja kitarristi Mihkel Rauaga. METALLISTI liikmed olid 10 aasta vanustest MEIE lauludest vaimustuses ja kui grupi senine laulja Urmas Podnek sõjaväkke võeti , kutsuti lauljaks Tajo Kadajas. MEIE laule esitas METALLIST ka oma kontsertidel. Sel perioodil käidi esinemas koguni Leedus Lithuania festivalil , kus saadi tunnustuse osaliseks, kavas olid ka MEIE laulud.
METALLIST andis 1986 aasta suvel ühiskontserdi ansambliga (siis juba Garshneki) RUJA. METALLIST, kui noorem, oli soojendaja rollis. Tajol oli algselt väga hea mõte: vahetada bände laval RUJA esimese perioodi laulu Tütarlaps kloaagis ajal, mida alustaks METALLIST ja järkjärgult, mees-mehe ja pill-pilli järgi ilmuks lavale RUJA. METALLIST õppis RUJA laulu selgeks, paraku ei lubanud noorte mängumeeste eneseuhkus viimasel hetkel mingile, tolleks ajaks tegeliku publikumenu minetanud dinosaurusele sellist ilusat šesti teha. Seetõttu tekkis kontserdil väga piinlik olukord, kui METALLIST lõpetas ja publik skandeeris terve lühikese vaheaja ja samuti esimese RUJA laulu ajal jätkuvalt noore soojendusbändi nime ja väljendas selget rahulolematust bändi vahetuse üle. Lõpuks siiski rahuneti maha.
METALLIST salvestas kokku 7 lugu, mis on täna olemas kõigil suurematel Eesti raadiojaamadel. Stuudiosalvestistel mängis klahvpille Igor Garshnek.
1986 aasta sügisel läks selle koosseisu METALLIST laiali. Osa bändi liikmetest suundus USA-sse.

Bassimees Mart Harjak ja bändi mänedzer Rauno (nüüd juba Ron) Simson andsid 1996. aastal Ameerikas välja duo New Speak samanimelise seitsme looga plaadi
Plaadil teevad kaasa Donna Lupie "Cycle Sluts From Hell", J.F "Rogues March" ja ka Esko Põldvere.

Tänaseks on võõrsil ainsana tegevmuusikuna laval Metallisti teine soolokitarrist Esko Põldvere, kes mängib kitarri Johnny Pisano ja Jesse Malini bändis, mille nimi on Bellvue
Hiljuti tuli neil välja plaat "To Be Somebody".

Heliloojat,lauljat ja kitarristi Mihkel Rauda pole Eesti muusikahuvilisele ilmselt vaja tutvustada.
Ta on teinud kaasa ansamblites The Roberts, Suguhaiguste Dispanser, Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach. Viimane Mihkli ansambel kannab nime Mr. Lawrence.

Tajo Kadajas jätkas lauljana juba stuudios, salvestades enda loodud laule. Paljude Tajo laulude kitarripartiid on mänginud sisse Mihkel Raud, aga ka Raul Jaanson ansamblist LINNU TEE.
Tajo laulud on ilmunud 1995 aastal kassetil “Puust tüdruk” ja kõige uuemad ilmuvad uuel CD-l “Vihmade taga”.

HELILOOJA – POP
Oma esimesed päris oma laulud kirjutas Tajo Kadajas keskkoolis ansamblile Jeekimid. Enamus selle bändi lauludest pärines aga ansamblitelt Beatles, Bee Gees ja CCR. Laulda meeldis Tajol nende laule aga eesti keeles.
Järgmine ansambel, Kloostri tee, esitas ingliskeelset maailmapoppi ja omaloomingut enam vähem võrdselt. Laulja, kitarristi ja löökriistamängija poolt loodud laulud seati esitamiskõlblikeks bändiliikmete koostöös.
Eesti ulatuses tuntuse saavutanud ansambel MEIE esitas aga juba ainult omaloomingut, laulude autorid kas laulja Tajo Kadajas, kitarrist Kalle Vikat või siis mõlemad mehed tandemina. Parimatena võib ära mainida Tajo Kadajase laulu Puust tüdruk, Kalle Vikati laulu Helgiheitja ja tandemina loodud laulu Liivakast. MEIE kasutas oma kompositsioonide tekstidena isegi proosat, vabavärssidest rääkimata. Põhiliselt kasutati tekstidena tolleaegset väärtluulet. Muusikaliselt eirati täielikult traditsioonilisi vorme ning eksperimenteeriti tolleaegsete tehniliste võimaluste piirides.

Supergrupp NOOR EESTI esitas ainult Rein Rannapi loomingut.
Ansambel METALLIST esitas vaid oma liikmete laule. Koostöös kitarristi Esko Põldverega valmisid rajulised Äikesehingus ja Unenägu. Mihkel Raua laulu Tuum meloodilise vaheosa pakkus välja Tajo Kadajas ja see loob selles raskerocki loos sobiva kontrasti.
Paljud Tajo Kadajase lauludest on valminud stuudiotöö tulemusena aastatel 1987-1990. Tuntuim lugu sellest perioodist on R.Tagore tekstile loodud diskolik Ära tule. Ära mainima peaks veel Urmas Alendri laulu Sõbra käsi uut versiooni laulu autori 12-keelse kitarri saatel, lauldud stuudios sisse Urmase 35. sünnipäevaks. Ärkamisajale kohaselt läks Kadajas kaasa tolleaegse rahvuslik-romantilise liiniga (Eesti laul, Valgustkiirgav Eestimaa ja Ballaad fosforiidist). Üle 20 aasta kogus ta julgust, et asuda viisistama Viivi Luige imeilusat luuletust Tuul, taevaste tuul. Enamik tol ajal valminud lauludest on salvestatud lisaks eesti keelele ka vene keeles, mõeldes venekeelsele muusikahuvilisele. Kahjuks jäi Venemaal alanud üleminekuajal ilmumata Tajo Kadajase tohutus tiraazis venekeelne autoriplaat, millele oli firma “Meloodia” kunstinõukigu Moskvas juba rohelise tule andnud.

2000 aastal on salvestatud kõige uuemad 11 laulu. Need ja teised paremad Tajo Kadajase laulud leiavad tee kuulajani 2001 aasta oktoobris ilmuval CD-l “Vihmade taga”, mille annab välja Saksa muusikakirjastus edition 49.
 
 

Back-Zurück